TERVISE HOIDMINE
1. ENESEHOIU JA PROFESSIONAALSUSE TAGAMINE
1.1. Tervise hoidmine
Õpetajatöö on vaimselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt kõrge koormusega amet, eriti töötades hariduslike erivajadustega õppijatega.
Töö hariduslike erivajadustega õpilastega eeldab igapäevaselt suurt professionaalset valmisolekut, paindlikkust ning võimet tulla toime ettenägematute olukordadega. Õppetöö käigus tuleb sageli lahendada keerukaid ja pingelisi situatsioone, mis nõuavad kiiret otsustusvõimet, vastutustundlikkust ning pidevat tähelepanu õppijate heaolule ja arengule. Õpetaja kohalolu ning emotsionaalne kättesaadavus on eripedagoogilises töös keskse tähtsusega, mistõttu pean oluliseks hoida tasakaalu professionaalsete kohustuste ja isikliku heaolu vahel. Usun, et õpetaja enda vaimne ja füüsiline tervis on otseselt seotud tema võimega pakkuda õppijatele kvaliteetset tuge, luua turvaline õpikeskkond ning säilitada järjepidev ja toetav suhe nii õppijate kui ka koostööpartneritega. Seetõttu käsitlen enesehoidu ja enesearengut lahutamatu osana oma professionaalsest pädevusest.
Teadlik stressijuhtimine, taastumine ning oma piiride märkamine aitavad mul säilitada tööalast motivatsiooni, sisemist tasakaalu ja pühendumust. Selline lähenemine võimaldab mul olla oma töös järjepidevalt tulemuslik, empaatiavõimeline ja reflekteeriv õpetaja, kes suudab pikaajaliselt panustada õppijate arengusse ning haridusasutuse eesmärkide saavutamisse.
1.1.1. Füüsiline liikumine ja vaimne tasakaal
Vaimse heaolu hoidmiseks pean oluliseks oskust teadlikult tööpäevast välja lülituda ja taastuda, minu jaoks tähendab see eelkõige teadlikku piiri seadmist töörolli ja isikliku aja vahele, et vältida pidevat vaimset ülekoormust. Regulaarsete õhtuste jalutuskäikude ja looduses viibimise kaudu loon endale ruumi rahunemiseks ja mõtete korrastamiseks – looduskeskkond pakub võimalust aeglustada, vähendada ärevust ning taastada tähelepanuvõimet, mis toetab minu emotsionaalset tasakaalu ja vaimset selgust. Need hetked soodustavad eneserefleksiooni ning aitavad mul teadlikult tööpingest eemalduda.
Olulisel kohal minu enesehoius on ka reisimine, mida näen kui vaimse taastumise ja enesetäiendamise olulist osa – uued keskkonnad, kultuurid ja kogemused aitavad mul väljuda igapäevasest rutiinist ning vaadelda nii ennast kui ka oma tööd distantsilt. Reisimine toetab psühholoogilist paindlikkust, aitab vähendada läbipõlemise riski ning taastada sisemist motivatsiooni. Pärast reise tunnen end sageli emotsionaalselt tasakaalukamana ja vaimselt värskemana, mis võimaldab naasta igapäevatöösse suurema keskendumisvõime ja rahulikuma hoiakuga.
Lisaks eelnevale pean oluliseks teadlikku enesejälgimist ja oma vajaduste märkamist, püüan regulaarselt hinnata oma vaimset koormust ning reageerida varakult väsimuse või pinge tekkimisele. Selline ennetav lähenemine aitab mul säilitada emotsionaalset vastupidavust ning hoida töö ja isikliku elu vahel tasakaalu. Teadlik enesehoid loob eeldused pikaajaliseks töövõimeks ning toetab minu professionaalset toimimist viisil, mis on jätkusuutlik ja kooskõlas minu väärtuste ning heaoluga.
Stockholmi kruiis
Reis Albaaniasse
Päikeseloojangu reis Jõmmul
Samose saarel
Reis Istanbuli
Minu vaimse ja füüsilise tasakaalu oluline tugisammas on liikumine. Osalen regulaarselt treeningutel ja liikumisharrastustes, mis aitavad hoida keha tugevana ning toetavad stressijuhtimist. Regulaarne kehaline aktiivsus aitab mul maandada pingeid, parandada keskendumisvõimet ning säilitada töövõime ka suure koormuse perioodidel.
Perega Rakvere politseimuuseumis
Teadlik tähelepanu oma koormustasemele ning oskus vajadusel tempot aeglustada on saanud osaks minu professionaalsest enesejuhtimisest. Kirjeldatud lähenemine aitab vältida läbipõlemist ning võimaldab mul tegutseda järjepidevalt pühendunud, tasakaaluka ja reflekteeriva õpetajana.
Jõutreeningud Gym! spordiklubis
Lisaks pean väga oluliseks aja veetmist perega. Ühised jalutuskäigud, väljasõidud ja koosolemine loovad emotsionaalset turvatunnet ning toetavad minu sotsiaalset heaolu. Need hetked aitavad hoida tasakaalu töö- ja eraelu vahel ning tugevdavad minu sisemist ressurssi õpetajatöös.
1.1.2. Loodus ja liikumine - õpetaja kui eeskuju
Pean oluliseks liikumise ja loodusega kontakti kui õppija terviklikku arengut toetavat tegurit ning väärtustan õpetaja rolli eeskujuna nende harjumuste kujundamisel. Igapäevase õpetajatöö osana käin koos oma õpilasega iga päev vähemalt 20 minutit väljas jalutamas, need ühised jalutuskäigud on teadlikult kavandatud ning kuuluvad regulaarse rutiini hulka.
Jalutuskäikude ajal suunan õppijat märkama looduses toimuvaid muutusi erinevatel aastaaegadel, sealhulgas ilmastikunähtusi, taimede ja loomade käitumist ning keskkonna visuaalseid ja meelelisi eripärasid. Vahetu looduskogemus toetab õppija tähelepanuvõimet, rahunemist ja sensoorse taju arengut ning loob loomuliku seose õppetöö ja ümbritseva keskkonna vahel.
Tartu Kaubamaja ees olev roheala
Tiigi tn park Tartus
1.1.3. Sotsiaalne ja emotsionaalne heaolu - inimesed minu ümber
Minu emotsionaalse tasakaalu ja üldise heaolu oluline tugisammas on pere ja lähedased, kelle roll minu igapäevases toimetulekus ja taastumises on keskse tähtsusega. Meie peres väärtustatakse ühtehoidmist, vastastikust hoolivust ning toetavat suhtlemist, mis loob turvalise ja usaldusliku keskkonna. Ühiste traditsioonide hoidmine ja koos veedetud aeg aitavad tugevdada peresidemeid ning pakuvad stabiilsust ka muutlikel ja pingelistel perioodidel.
Peame oluliseks oluliste sündmuste ja tähtpäevade ühist tähistamist, sealhulgas sünnipäevi ning ema-, isa- ja vanavanemate päevi, need hetked annavad võimaluse teadlikult peatuda, väärtustada üksteist ning luua positiivseid ja tähenduslikke ühiseid mälestusi. Samuti leiame igapäevaelus teadlikult aega koosolemiseks, olgu selleks ühised vestlused, tegevused või lihtsalt rahulik koosolemine.
Vana aasta õhtu perega
Õega teatrisse minemas
Vanaisa 100 aasta sünniaastapäeva tähistamine Obinitsa kalmistul
Perega veedetud aeg pakub mulle emotsionaalset kindlustunnet ja kuuluvustunnet, mis on oluline vastukaal õpetajatööga kaasnevale suurele vastutusele ja emotsionaalsele koormusele. Lähedaste toetus aitab mul taastudatööpingest, hoida sisemist tasakaalu ning säilitada professionaalset pühendumust. Selline tugev tugivõrgustik võimaldab mul tulla toime pingeliste tööperioodidega ning tegutseda järjepidevalt rahuliku, tasakaaluka ja reflekteeriva õpetajana.
JAM juubelikontserdil sugulastega
1.1.4. Rõõmud, mis toidavad
Minu emotsionaalse ja vaimse tasakaalu hoidmisel on oluline roll kultuurilistel ja vaimsetel enesetäiendustegevustel. Osalen regulaarselt kultuurielus, külastades teatrit, kino ja kontserte, mis pakuvad vaimset vaheldust, avardavad maailmapilti ning aitavad hoida emotsionaalset tasakaalu. Kultuurikogemused toetavad minu refleksioonivõimet ning aitavad teadlikult eemalduda igapäevasest tööpingest. Lisaks pakuvad kultuurilised tegevused mulle võimalust süveneda erinevatesse vaatenurkadesse ja inimkogemustesse, mis rikastavad minu empaatiavõimet ning arusaamist inimeste mitmekesisusest – kunsti ja kultuuri kaudu saadud kogemused aitavad paremini mõtestada nii ühiskondlikke protsesse kui ka inimestevahelisi suhteid, mis on minu töös oluline. Teadlik vaimne enesetäiendamine aitab säilitada sisemist tasakaalu, toetab loovust ning võimaldab igapäevatöös tegutseda rahulikumalt, tähelepanelikumalt ja läbimõeldumalt.
Ugala teatris
Näitusel Pallase galeriis
Tütrel Ameerikas külas
Nagu eelnevalt mainitud on olulisel kohal minu taastumises reisimine. Teen teadlikult nii välisreise kui ka Eesti-siseseid väljasõite, mis pakuvad vaheldust, rahu ja uusi kogemusi. Vähemalt mitu korda aastas võtan aega lühemateks puhkusereisideks või spaapuhkusteks, mis aitavad mul taastada vaimseid ja füüsilisi jõuvarusid ning naasta igapäevatöösse tasakaalukamana ja motiveeritumana.
Lühemad Eesti-sisesed sõidud ja väljasõidud loodusesse on minu jaoks olulised, kuna need pakuvad vaikust, looduslähedust ja võimalust aeglustada tempot. Teadlik puhkamine ja kultuuris osalemine toetavad minu enesejuhtimisoskust ning aitavad säilitada pikaajalist töövõimet ja professionaalset pühendumist õpetajatöös.
Kuninga valimine Setomaal
Ringreis Sillamäel
Teel Hiiumaale
1.1.5. Enda heaolu säilitamine
Pean oma professionaalse toimetuleku ja vaimse vastupidavuse seisukohalt väga oluliseks teadlikku psühhohügieeni hoidmist. Klassijuhatajana eeldab minu roll tihedat ja vastutusrikast suhtlust nii õppijate kui ka nende peredega, mistõttu olen kujundanud selged ja kokkuleppelised suhtlusreeglid. Igapäevane suhtlus lapsevanematega toimub tööaja sees ning väljaspool tööaega võetakse ühendust vaid vältimatutel juhtudel. Kiireloomulise vajaduse korral on võimalik edastada sõnum, millele vastamise aja määran vastavalt olukorrale.
Tööpäeva järgselt suunan oma tähelepanu tegevustele, mis pakuvad vaimset vaheldust ja aitavad taastuda. Üheks selliseks tegevuseks on keelekohvikute korraldamine ja neis osalemine, mis ühendab minu huvi keelte vastu, sotsiaalse suhtluse ning võimaluse hoida ja arendada vene keele ja inglise keele oskust. Keelekohvikud on minu jaoks positiivne ja energiat andev tegevus, mis toetab nii enesearengut kui ka emotsionaalset heaolu.
Keeleklikk toetusgrupp
Õhtu lõpetan teadlikult rahustavate tegevustega, nagu lugemine, ja ristsõnade lahendamine, mis aitavad suunata mõtted eemale tööülesannetest ning soodustavad vaimset lõdvestumist. Olen kujundanud endale päeva lõpu rutiini, mis toetab taastumist, sisemist tasakaalu ja valmisolekut järgmiseks tööpäevaks.
Lisaks kasutan vaimse tasakaalu ja eneserefleksiooni toetamiseks teadlikult ka enesearengule suunatud kuulamismaterjale. Kuulan regulaarselt Ingvar Villido raamatu „Teadvuse praktiline kasutamine“ teemadel valminud podcaste, mis pakuvad mõtestatud vaatenurki eneseteadlikkuse, tähelepanu juhtimise ja sisemise tasakaalu hoidmise kohta. Need kuulamiskogemused toetavad minu enesereflektsiooni ning aitavad mul teadlikumalt märgata ja juhtida oma mõtte- ja reaktsioonimustreid nii töö- kui ka igapäevaelus.
Link : EE-ET | D7628 | Too Many | Women | Seller | 16×9 | 15s | .mp4
Pean enesehoidu oma igapäevase elu ja professionaalse tegevuse loomulikuks osaks, mitte eraldiseisvaks tegevuseks, see põhineb teadlikul suhtumisel iseenda vajadustesse ning oskusel märgata nii vaimseid kui ka füüsilisi piire. Olen veendunud, et õpetaja võime pakkuda õppijatele järjepidevat ja kvaliteetset tuge sõltub otseselt tema enda tasakaalust ja heaolust.
Aja jooksul olen kujundanud oskuse tähele panna oma enesetunnet, reguleerida koormust ning võtta vajadusel aega taastumiseks. Selgete piiride seadmine, puhkuse lubamine ja teadlik enesejuhtimine aitavad mul säilitada rahuliku ja keskendunud hoiaku ka pingelistes olukordades. Oma heaolu eest hoolitsemine võimaldab mul olla kohal, tähelepanelik ja mõistev õpetaja ning vastata õppijate individuaalsetele vajadustele professionaalselt ja empaatiaga.
1.2 . Tasakaalu hoidmine
Töö hariduslike erivajadustega õppijatega on oma olemuselt muutlik ja ettearvamatu ning eeldab õpetajalt suurt paindlikkust ja emotsionaalset vastupidavust. Iga koolipäev võib tuua kaasa ootamatuid olukordi ja intensiivseid emotsionaalseid hetki. Samas on see töö mulle sügavalt tähenduslik, hindan oma õpilasi siiralt ning pean neid avatud, vahetuteks ja arukateks noorteks.
Õppetöö käigus arutleme sageli elulistel teemadel, jagame mõtteid ja huumorit, mis loob sooja ja usaldusliku õhkkonna. Need rõõmurohked hetked annavad tööpäevale sisu ning kinnitavad, et olen valinud endale südamelähedase ameti. Sageli möödub päev väga kiiresti ning alles viimased tunnid annavad märku aja märkamatust kulgemisest.
Paratamatult tuleb ette ka olukordi, mis on emotsionaalselt ja vaimselt väga koormavad. Minu õpetajatöös on olnud juhtum, kus õpilase emotsionaalne seisund halvenes lühikese aja jooksul märkimisväärselt. Õpilane muutus endassetõmbunuks, keeldus õppetöös osalemast ning tema käitumine eskaleerus kiiresti. Vaatamata koostööle tugispetsialistide ja meditsiinitöötajatega kujunes olukord sedavõrd tõsiseks, et laps vajas erakorralist sekkumist ning suunati psühhoneuroloogiahaiglasse.
Sellised juhtumid nõuavad õpetajalt kõrget professionaalsust, rahulikku tegutsemist ja valmisolekut teha koostööd erinevate spetsialistidega. Samuti jätavad need olukorrad õpetajale sügava emotsionaalse jälje ning eeldavad pärast kriisi lahendamist teadlikku rahunemist ja taastumist.
Sõnum lapsevanemalt
Sõnumivahetus lapsevanemaga eelseisva nädala suhtes
Tasakaalu hoidmine sellistes olukordades on minu jaoks teadlik protsess, mis aitab mul säilitada töövõime, emotsionaalse stabiilsuse ja valmisoleku jätkata toetava ning hooliva õpetajana ka keerulistes oludes. Olen vanematega kokku leppinud, et igapäevastinformatsiooni jagame lühisõnumitena pühapäeva lõuna ajal ajavahemikus 11.00 – 13.00.
Olen teadlikult kujundanud oma igapäevasesse ellu toimivad piirid, mis aitavad hoida selget eristust töö- ja eraelu vahel. Pärast tööpäeva lõppu suunan oma tähelepanu teadlikult eemale tööülesannetest ning pühendan selle aja oma tütrele ja pereelule. Pean oluliseks olla neil hetkedel vaimselt kohal, jagada kogemusi ja veeta koos sisukat aega. Praktika näitab, et selline lähenemine toetab minu lapse turvalist kasvukeskkonda ning aitab mul endal säilitada sisemist tasakaalu.
Olen õppinud oma päevaplaani sisse planeerima ka taastumist toetavaid pause. Vajadusel võimaldan endale lühikesi puhkepause või rahulikke hetki pärast koolipäeva, mis aitavad maandada pingeid ja taastada vaimset selgust, sest teadlikult loodud vahehetked võimaldavad mul jätkata päeva rahulikuma ja tasakaalukama hoiakuga ning toetavad minu emotsionaalset heaolu.
Samuti olen teinud selge otsuse käsitleda nädalavahetusi ajana, mis on pühendatud iseendale ja oma tütrele. Sel perioodil eemaldun teadlikult tööga seotud mõtetest ning keskendun puhkusele ja perega koosolemisele. Piiride hoidmine aitab mul taastada energiavarusid, säilitada emotsionaalset tasakaalu ning olla uueks töönädalaks vaimselt valmis.
1.3. Karjääritee kujundamine
1.3.1. Minu arengulugu - õpetajaks kujunemine
Minu teekond õpetajaametini on olnud järkjärguline ja kogemuslik ning selle algus ulatub juba lapsepõlve. Olulist rolli minu kujunemisel mängis see, et minu tädi töötas õpetajana ning mul oli võimalus temaga korduvalt tööle kaasa minna. Nendel kordadel sain vahetult kogeda koolikeskkonda, jälgida õpetajatööd ning näha, kuidas õpetaja loob suhteid lastega, juhendab õppetööd ja toetab õppijaid igapäevastes olukordades. Need kogemused äratasid minus varakult huvi õpetajaameti vastu ning kujundasid arusaama, et töö lastega on tähenduslik, vastutusrikas ja mulle sobiv.
Väjavõte tööraamatust: Tartu väikelastekodu “Käopesa”
Väljavõte tööraamatust: Tartu Katoliku Kool
Väljavõte tööraamatust: Tartu Herbert Masingu Kool
Minu esimene ametlik töö lastega oli abikasvatajana Tartu Väikelastekodus. Seal töötamine andis mulle väärtusliku kogemuse väikeste laste igapäevases toetamisel, hoolitsemisel ja arenguliste vajaduste märkamisel. See töö süvendas minu arusaama lapse terviklikust arengust ning õpetas kannatlikkust, tähelepanelikkust ja vastutust.
Järgmisena töötasin asendusõpetajana Tartu Katoliku Koolis. See kogemus pakkus võimaluse katsetada ennast õpetajarollis erinevates klassides ja olukordades ning arendas minu kohanemisvõimet ja paindlikkust. Asendusõpetajana tuli kiiresti luua kontakt õppijatega, hoida õppetöö toimivana ning toime tulla ootamatute olukordadega. Need kogemused kinnitasid minu soovi jätkata haridusvaldkonnas ning liikuda teadlikumalt õpetajaameti suunas.
Tartu Herbert Masingu Koolis alustasin tööd eripedagoogina, kus minu peamiseks ülesandeks oli hariduslike erivajadustega õppijate individuaalne toetamine ning koostöö tugispetsialistide ja õpetajatega. Selle töö käigus süvenes minu arusaam õppijate eripäradest, diferentseeritud õpetamisest ja individuaalse lähenemise olulisusest.
Aja jooksul laienes minu roll järk-järgult klassiõpetaja suunas. Võtsin üha enam vastutust klassi õppetöö korraldamisel, õppeprotsessi planeerimisel ja elluviimisel ning õppijate tervikliku arengu toetamisel. Minu arengutee on võimaldanud mul teadlikult liikuda klassiõpetaja rolli, toetudes eripedagoogilisele kogemusele ja rakendades seda igapäevases õpetajatöös.
Andmed Eesti hariduse infosüsteemist 20.01.2026 10:53:55
KATI MÕTTUS
1.3.2. Teadlik professionaalne areng ja refleksioon
Õpetajatöö eeldab minu jaoks pidevat eneseanalüüsi ja valmisolekut õppida nii iseendast kui ka oma õpilastest. Aastate jooksul olen õppinud märkama oma tugevusi ja arengukohti, kuid kõige olulisemaks pean igapäevaste tööolukordade teadlikku mõtestamist. Refleksioon ei ole minu jaoks eraldi ülesanne või kohustus, vaid loomulik osa tööpäevast ja õpetajaks olemisest.
Sageli mõtestan toimunut juba koolipäeva lõpus või hiljem rahulikumas keskkonnas. Mõtlen, mis päeva jooksul hästi toimis, millistes olukordades tundsin end kindlalt ja millised hetked jäid mind saatma. Küsin endalt, kas suutsin luua õppijatele piisavalt turvalise ja etteaimatava keskkonna ning kas minu juhised ja tagasiside olid neile arusaadavad. TEACCH-lähenemisest lähtudes pööran teadlikult tähelepanu struktuurile, rutiinidele ja keskkonnale, sest tean, kui suur mõju neil on õppija enesetundele ja käitumisele. Erivajadustega lastega töötades olen kogenud, et ükski päev ei ole lõpuni etteaimatav, isegi rahulikult alanud koolipäev võib ootamatult muutuda. Olen õppinud sellistes olukordades jääma rahulikuks ja paindlikuks ning mitte otsima süüdlast, vaid põhjuseid. Minu STEM-taust on kujundanud minus harjumuse vaadelda olukordi analüütiliselt: püüan mõista, mis võis vallandada õppija reaktsiooni, kas oli märke, mida oleksin saanud varem märgata, või kas mõni keskkonnategur mõjutas olukorra kujunemist.
Tunnistus Verge koolituse läbimise kohta
Kui õppija reageerib tugevalt millelegi, mis esmapilgul näib väike või ebaoluline, keskendun refleksioonis sellele, kuidas mina olukorras käitusin. Mõtlen, kas minu hääl, kehakeel või tempo aitasid olukorra rahunemisele kaasa või suurendasid pinget. Eneseanalüüs aitab mul paremini mõista nii õppijat kui ka iseennast ning teha teadlikumaid valikuid edaspidiseks.
Oma refleksiooni struktureerimiseks kasutan sageli Gibbs’i refleksioonimudelit (1988), see aitab mul olukorra süstemaatiliselt läbi mõelda: mis juhtus, millised tunded kaasnesid, mida oleksin saanud teha teisiti ja mida see kogemus mulle õpetas. Nimetatud lähenemine aitab mul mitte jääda kinni negatiivsetesse tunnetesse, vaid suunata oma mõtlemine lahendustele ja arengule. Refleksioon on minu jaoks töövahend, mis toetab järjepidevat professionaalset arengut ja aitab mul olla teadlikum, rahulikum ja toetavam õpetaja. Samuti aitab ennetada agressiivset käitumist Verge programmist saadud õppematerjal.
Link Gibbs’i refleksioonimudelile:
Minu töös on ette tulnud olukord, kus autistlikul õppijal esines tugev seotus konkreetset tüüpi pastapliiatsiga. Õpilane oli valmis kirjutama ja õppetöös osalema ainult juhul, kui tal oli kasutada üks kindel, harjumuspärane kirjutusvahend. Kui see pastapliiats jäi koju või ei olnud tunnis kättesaadav, keeldus õpilane kirjutamast ning reageeris olukorrale tugeva emotsionaalse pinge ja agressiivse käitumisega, sarnane reaktsioon ilmnes ka juhul, kui õpilane avastas koolis, et vajalik kirjutusvahend puudub.
Refleksiooni käigus jõudsin arusaamisele, et tegemist ei olnud trotsi ega koostööst keeldumisega, vaid õppija sensoorse tundlikkuse, rutiinivajaduse ja ärevusega seoses muutunud olukorraga. TEACCH-lähenemisest lähtudes oli oluline muuta olukord õppijale etteaimatavamaks ja vähendada ebakindlust, mis vallandas agressiivse käitumise.
Lahendusena rakendasin mitut toetavat meedet. Esiteks leppisime kokku, et koolis on alati olemas varupliiatsid, mis on võimalikult sarnased õpilase
eelistatud kirjutusvahendile. Need hoiti kindlas ja nähtavas kohas, et õppija teaks nende olemasolust juba enne tunni algust.
Pilt õpilase poolt aktsepteeritavast kirjutusvahendist
Visuaalne abi õpivahendite kontrollimise
Teiseks lõin visuaalse toe, mis aitas õppijal hommikul kontrollida, kas vajalikud õppevahendid on kaasas. Vajadusel saime puuduolevad õpikud enne tundide algust tuua raamatukogust. Kirjeldatud tegevused toetasid rutiini kujunemist ja vähendasid hommikust ärevust.
Olen oma töö eest pälvinud tunnustust nii Tartu linna kui ka kooli juhtkonna poolt, märkamised on olnud mulle isiklikult väga olulised, sest annavad kinnitust, et minu pingutusi ja pühendumust on märgatud. Reflekteerides näen selles tagasisides kinnitust, et minu hoiakud, suhtlemisviis ja valitud töömeetodid toimivad ning avaldavad mõju mitte ainult õpilastele ja nende peredele, vaid ka laiemalt kogu koolikogukonnale.
Lisaks eeltoodule on tunnustus toiminud minu jaoks ka professionaalse enesearengu suunajana, aidates teadlikumalt hinnata oma tugevusi ning kohti, kus on võimalik edasi areneda. Tagasiside loob aluse enesekindlale, kuid samas reflekteerivale tegutsemisele, kus igapäevased otsused põhinevad nii varasematel kogemustel kui ka tõenduspõhistel praktikatel. Tunnen, et see on suurendanud minu vastutustunnet ja motivatsiooni panustada järjepidevalt kvaliteetsesse ning eetilisse töösse, mis toetab nii õppijate arengut kui ka kooli kui organisatsiooni eesmärke. Samuti leiab kinnitust, et minu panus on kooskõlas haridusasutuse väärtuste ja ootustega ning aitab kaasa positiivse ja toetava õpikeskkonna kujundamisele.
Kiituskiri klassijuhatamise eest
Tänukiri eripedagoogina töötamise eest
Kiituskiri tähendab minu jaoks olulist kinnitust, et minu töö ja pühendumus on olnud märgatud ning väärtustatud kogu koolipere poolt. Kogen seda tänu eelkõige märgina usaldusest ja heast koostööst, mis on kujunenud igapäevase ühise tegutsemise käigus. Märkamine annab mulle tunde, et minu panus on aidanud luua toetavat ja turvalist keskkonda nii õppijatele kui ka kolleegidele ning et minu roll koolikogukonnas on olnud sisukas ja vajalik.
Professionaalses plaanis toetab selline tagasiside minu enesekindlust ning kinnitab, et minu hoiakud, suhtlemisviis ja töömeetodid on olnud kooskõlas kooli väärtuste ja eesmärkidega. Samuti julgustab see mind jätkama teadlikku ja reflekteerivat tegutsemist, hoidma fookust koostööl ning panustama ka edaspidi koolikogukonna arengusse. Pean seda tunnustust loomulikuks osaks oma professionaalsest kujunemisest ja motivatsiooniks teha oma tööd järjepidevalt, hoolivalt ja vastutustundlikult.
Tööjuubeli tänukiri
Lisaks tänukirjadele olen lastevanematelt saanud ka kaarte ja südamlikke häid soove nii jõuludeks kui ka õpetajatepäevaks. Siiras tänu on mulle suureks toeks ja kinnituseks, et minu töö on väärtuslik. Samuti olen aeg-ajalt saanud vanematelt ootamatuid positiivseid ja tänulikke sõnumeid, mis annavad jõudu ja innustust edasi tegutseda.
Aja jooksul on kahjuks palju tänukirju, kirjavahetust ja erinevaid häid soove kaduma läinud.
Pean vanemate tagasisidet eriti väärtuslikuks, kuna see peegeldab usaldust ja koostöösuhet, mis on kujunenud kooli ja kodu vahel. Vanemate avatus oma tänu väljendada näitab, et nad tunnevad end kaasatuna ning kogevad, et nende lapse arengut ja heaolu on märgatud ning toetatud. See on kinnitus mulle, et minu suhtlemisviis ja töökorraldus on loonud turvalise kontakti, kus vanemad julgevad jagada nii muresid kui ka rõõme.
Järjepidev ja siiras tunnustus toetab minu professionaalset enesekindlust ning aitab hoida tasakaalu igapäevatöö nõudlikkuse juures. Vanemate märkamised tuletavad meelde, miks olen selle ameti valinud, ning annavad tähenduse ka pingelisematele hetkedele. Tunnen, et just isiklikud ja vahetud tänuavaldused aitavad mul säilitada hoolivat hoiakut, jääda pühendunuks ning panustada ka edaspidi laste, perede ja kogu koolikogukonna heaolusse
1.3.3. Teadmiste ajakohastamine
Õpetajatöös pean väga oluliseks pidevat enesearendamist ja professionaalset kasvu, olen teadlik, et iga klass, iga õppija ja iga õpisituatsioon on omanäoline ning nõuab õpetajalt paindlikku ja teadlikku lähenemist. Käsitlen õpetamist kui pidevalt arenevat protsessi, mis eeldab valmisolekut oma tegevust analüüsida ja vajadusel kohandada. Hoian end järjepidevalt kursis eripedagoogika ja õpetamismetoodikate arengutega ning otsin uusi viise, kuidas õppimist paremini toetada, et pakkuda oma õpilastele võimalikult tõhusat ja vajaduspõhist tuge.
Haridusvaldkonna väljaanded, mida järjepidevalt jälgin:
- Haridus- ja Teadusministeeriumi ametlikud väljaanded ja pressiteated – info hariduspoliitika, õppekavade arendamise ja õpikeskkonna standardite kohta.
- Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine – keskendub hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud õppematerjalide arendamisele. ja koondamisele, pakkudes õpetajatele praktilisi, kohandatavaid ja õppija vajadustest lähtuvaid õppevara lahendusi.
- Ajakiri Sotsiaaltöö – kajastab sotsiaalvaldkonna arenguid, jagab teaduspõhist ja praktilist teavet ning toetab sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialistide professionaalset arengut.
- Õpetajate Leht – aktuaalsed artiklid ja arvamused praktiseerivatelt õpetajatelt, nt tugispetsialistide töö, multikultuurilisus, kaasav haridus ja digipedagoogika.
- Integratsiooni Sihtasutus – Integratsiooni Sihtasutus tegeleb Eestis erineva emakeelega inimeste lõimumise toetamisega, edendades eesti keele õpet, kultuuridevahelist suhtlust ning ühiskondlikku osalust.
- Ajakiri Eripedagoogika (Eesti Eripedagoogide Liidu väljaanne) – keskendub eripedagoogika teooriale ja praktikatele.
- Eesti Haridusteaduste Ajakiri (EHA) – teadusartiklid, mis toetavad pedagoogilist refleksiooni ja üldpädevuste arendamist.
Lisan siia mõned enda jaoks olulisemad koolitused:
”Three-Day Fundamentals of Structured TEACCHing Training”
TEACCH 3-päevane baaskoolitus andis mulle süsteemse ja praktilise arusaama autismispektriga õppijate toetamisest struktureeritud õpetamise põhimõtete kaudu. Koolitus aitas süvendada minu teadmisi autismiga seotud eripäradest, sealhulgas sensoorse tundlikkuse, rutiinivajaduse ja visuaalse info olulisuse mõistmisest.
Koolituse käigus omandasin oskusi, kuidas kujundada õppijale etteaimatav ja turvaline õpikeskkond, kasutada visuaalseid struktuure ning kohandada õppeprotsessi vastavalt õppija individuaalsetele vajadustele. Samuti sain praktilisi töövõtteid käitumise mõtestamiseks, rõhutades käitumise põhjuseid ja ennetavaid sekkumisi, mitte üksnes tagajärgedele reageerimist.
TEACCH – lähenemine andis mulle selge raamistiku, mida kasutan igapäevaselt eripedagoogilises töös, samuti on see toetanud minu professionaalset kindlustunnet, aidanud vähendada pingelisi olukordi klassis ning suurendanud minu võimekust toetada autismispektriga õppijate iseseisvust, toimetulekut ja õpimotivatsiooni.
Koolitus „Kaasav haridus – iga õppija huve arvestav õppimise ruum“ andis mulle süvendatud arusaama kaasava hariduse põhimõtetest ning õpetaja rollist mitmekesise õppijaskonna toetamisel. Koolitus aitas mul mõtestada õppimise ruumi laiemalt kui pelgalt füüsilist keskkonda, hõlmates ka psühholoogilist turvalisust, sotsiaalseid suhteid ja õppija individuaalsete huvide arvestamist õppeprotsessis.
Koolituse käigus täiendasin oma teadmisi diferentseeritud õpetamisest, individuaalsete õpiteede kujundamisest ning õppijate tugevustele toetuvast lähenemisest, sain praktilisi tööriistu ja ideid, kuidas kujundada õpitegevusi nii, et need oleksid jõukohased, tähenduslikud ja motiveerivad erinevate võimete ja vajadustega õppijatele.
Koolitus toetas minu professionaalset arengut, andes kindlust ja teadlikkust kaasava õpikeskkonna loomisel, omandatud teadmised ja oskused on leidnud otsese rakenduse minu igapäevatöös, aidates mul märgata ja väärtustada õppijate eripärasid ning luua õpiruumi, kus iga õpilane tunneb end kaasatuna ja toetatuna.
Koolitus „LAK-õppe, keelekümbluse ABC“ andis mulle süsteemse ülevaate keele- ja aineõppe lõimimise põhimõtetest ning keelekümblusmetoodika rakendamisest õppetöös. Koolitus aitas mul paremini mõista, kuidas toetada õppija keelelist arengut samaaegselt ainealaste teadmiste omandamisega, eriti mitmekeelses ja kultuuriliselt mitmekesises õpikeskkonnas.
Koolituse käigus täiendasin oma teadmisi keeleoskuse arendamisest eri ainete kaudu, õppijate keeleliste vajaduste märkamisest ning sihipärase keeletoe pakkumisest. Sain praktilisi töövõtteid, kuidas kasutada visuaalseid abivahendeid, struktureeritud juhiseid ja keelelist tuge, et muuta õppesisu õppijatele arusaadavaks ja jõukohaseks.
Omandatud teadmised on leidnud rakenduse minu igapäevases õpetajatöös, toetades nii eesti keelt teise keelena õppivate kui ka hariduslike erivajadustega õppijate toimetulekut. Antud koolitus on aidanud mul teadlikumalt lõimida keeleõpet õppeainetesse ning kujundada õppimist toetavat, kaasavat ja keeleliselt rikast õpikeskkonda.
STEM-mikrokraadi koolitus andis mulle võimaluse süvendada oma teadmisi loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika lõimimisest ning vaadelda oma igapäevast tööd süsteemsemast ja analüütilisemast vaatenurgast. Mikrokraad aitas mul paremini mõista, kuidas erinevad valdkonnad on omavahel seotud ning kuidas neid teadmisi saab praktiliselt rakendada õppijate arengu toetamisel ja probleemilahendusoskuste kujundamisel.
Koolituse käigus tugevnes minu oskus kasutada tõenduspõhiseid lähenemisviise, planeerida tegevusi eesmärgipärasemalt ning siduda teooriat praktikaga, see toetas minu eneserefleksiooni ning andis kindlust, et minu senised töövõtted on olnud põhjendatud, samas pakkudes uusi ideid ja metoodilisi võtteid, mida saan oma töös teadlikumalt rakendada.
Kokkuvõttes andis STEM-mikrokraadi läbimine mulle nii sisulisi teadmisi kui ka laiemat vaadet oma professionaalsele rollile, ssuurendades minu kindlustunnet ja valmisolekut rakendada lõimitud ning uuenduslikke lähenemisi, toetades seeläbi õppijate arengut ja koolikogukonna eesmärke tervikuna.
Läbitud koolitused:
Oma professionaalse arengu toetamiseks olen osalenud erinevatel täienduskoolitustel, mille ülevaade on esitatud EHIS-e väljavõttes. Koolituste valikul lähtun eelkõige nende praktilisest väärtusest eripedagoogilises töös ning nende rakendatavusest igapäevases õpetamises.
Igapäevatöös kasutan mitmeid digitaalseid keskkondi ja õppematerjalipanku, mis toetavad diferentseeritud ja struktureeritud õpet ning võimaldavad õppematerjale paindlikult kohandada vastavalt õppijate vajadustele. Inspiratsiooni ja praktilisi materjale leian Eesti keskkondadest YouTube (https://www.youtube.com), Krokotaki (https://www.krokotaki.com), Pinterest (https://www.pinterest.com), eKoolikott (https://ekoolikott.ee), Opiq (https://opiq.ee) ning Jupiter (https://jupiter.err.ee), mis pakuvad mitmekesist visuaalset, audiovisuaalset ja didaktilist sisu õppetegevuste rikastamiseks.
Erivajadustega õppijate toetamisel on mulle oluliseks abiks Eesti tugisüsteemide juhendmaterjalid, sealhulgas Rajaleidja (https://www.rajaleidja.ee) ning Haridus- ja Noorteamet (HARNO) (https://harno.ee), mis pakuvad usaldusväärset ja ajakohast teavet nõustamise, toe ning hariduslike erivajaduste käsitlemise kohta.
Lisaks kasutan rahvusvahelisi allikaid, mis põhinevad teadusuuringutel ja pakuvad praktilisi lahendusi eripedagoogika valdkonnas. Nendeks on Autism Speaks (https://www.autismspeaks.org), National Autistic Society (https://www.autism.org.uk), Understood.org (https://www.understood.org), mis keskendub eelkõige ATH ja õpiraskustega õppijate toetamisele, ning õppematerjalide keskkonnad Twinkl (https://www.twinkl.com), TES Resources (https://www.tes.com/teaching-resources) ja Teacher Pay Teachers (https://www.teacherspayteachers.com). Loetletud keskkonnad toetavad minu tööd eeskätt visuaalse struktuuri loomisel, selgete juhiste kujundamisel ning õppijakeskse ja diferentseeritud lähenemise rakendamisel, võimaldades pakkuda õppijatele süsteemset, arusaadavat ja toetavat õpikeskkonda.
1.3.4. Uurimusliku lähenemise rakendamine enda professionaalsuse arendamiseks
Rakendan oma õpetajatöös teadlikult uurimuslikku lähenemist, käsitledes nii õppeprotsessi kui ka iseenda professionaalset arengut pideva õppimise ja katsetamise protsessina. Minu jaoks tähendab uurimuslik lähenemine eelkõige igapäevaste tööolukordade teadlikku jälgimist, analüüsimist ja nende põhjal oma õpetamisviiside kohandamist.
Minu uuriv ja teaduspõhine hoiak sai olulise tõuke magistriõpingute käigus, mille raames koostasin lõputöö teemal „Taimede toitainete omastamine akvapoonilises süsteemis, kasutades erinevaid valguslahendusi“ (Tallinna Tehnikaülikool, 2025).
Lõputöö on nähtav siit: ETIS
Magistritöö käigus viisin läbi praktilise uurimuse, mille fookuses oli salati kasvatamine akvapoonilises süsteemis kastades lahusena kalakasvatuse heitvett ning erinevate valguslahenduste mõju taimede kasvule ja toitainete omastamisele. Uurimistöö eeldas katse planeerimist, andmete süstemaatilist kogumist, tulemuste analüüsi ning järelduste tegemist, mis kujundas minu teaduspõhist ja analüütilist mõtteviisi.
Magistritöö käigus omandatud uurimuslik kogemus on mõjutanud otseselt ka minu õpetamispraktikat. Olen muutunud teadlikumaks loodusprotsesside vaatlemisest, muutujate mõjust ning põhjus-tagajärg seoste märkamisest. Õpetajatöös suunan õpilasi jälgima taimede kasvu, hooldusvajadusi ja keskkonnatingimuste mõju arengule, rõhutades samal ajal hoolivat ja vastutustundlikku suhtumist elusloodusesse. Õppekäikude ja praktiliste tegevuste kaudu loon võimalusi kogemuslikuks õppimiseks, kus teoreetilised teadmised seotakse vahetu vaatlemise ja praktilise tegevusega.
Eripedagoogina pean eriti oluliseks, et õppimine oleks konkreetne, eluline ja arusaadav, toetades seeläbi ka nende õppijate arengut, kellel on raskusi abstraktsete mõistete omandamisel. Uurimuslikku lähenemist rakendan ka klassiruumis, kaasates õpilasi väiksematesse tegevustesse. Näiteks taimekasvatusprojektide raames uurivad õpilased taimede kasvutingimusi, jälgivad muutusi ning esitavad oma tähelepanekuid. Tean, et selline õppetegevus arendab vaatlusoskust, analüütilist mõtlemist ja eneseväljendusoskust ning toetab õppijate aktiivset osalemist õppeprotsessis.
Salatid
Salatid
Õpilastega maheaias
Taimeprojekt
Taimeprojekt
Taimeprojekt
Eelnevates peatükkides kirjeldatud kogemused ja tegevused kinnitavad, et uurimuslik lähenemine on minu õpetamispraktika loomulik ja järjepidev osa, see väljendub teadlikus ja läbimõeldud õpetamises, kus oma tegevust ja õppijate arengut süstemaatiliselt jälgitakse, analüüsitakse ning seostatakse varasemate teadmiste ja praktiliste kogemustega.
Uurimuslik ja teaduspõhine hoiak toetab minu professionaalset arengut ning võimaldab rakendada õpingute ja uurimistöö käigus omandatud teadmisi igapäevases õppetöös – nii kujuneb õpetamine protsessiks, kus teoreetilised teadmised ja praktiline kogemus täiendavad teineteist ning toetavad õppijate arengut. Uurimuslik lähenemine ei ole minu jaoks eraldiseisev tegevus, vaid õpetajatöö lahutamatu osa, mis aitab kujundada sisukat, mõtestatud ja õppija arengut toetavat õpetamist.
1.4. Üldoskused: õppimisoskus ja innovatsioonipädevus
Minu õppimisoskus on kujunenud teadliku refleksiooni ja igapäevase õpetamispraktika analüüsi kaudu. Töötades erivajadustega lastega pean oluliseks õpetamisviiside järjepidevat kohandamist vastavalt õppijate individuaalsetele vajadustele, see eeldab valmisolekut õppida, katsetada ja teha muudatusi, kuna iga õpilane pakub võimaluse oma õpetamispraktikat edasi arendada.
Õpetamisotsuste tegemisel lähtun tähelepanekutest, kuidas erinevad töövõtted mõjutavad õppijate keskendumist, heaolu ja kaasatust. Olen märganud, et näiteks keskendumisraskustega õppijaid toetavad selgelt struktureeritud ülesanded ning väikeste, saavutatavate eesmärkide seadmine. Oma tähelepanekute põhjal olen õpetamist kohandanud, kasutades uusi ja sobivamaid lahendusi õppimise toetamiseks.
Oma töös lähtun ka pidevast probleemide märkamisest ja nendele praktiliste lahenduste otsimisest. Õppeprotsessi kavandamisel pööran tähelepanu õppetöö rütmile ning olen teadlikult kasutanud liikumis- ja lühikesi vahepause, mis aitavad toetada õppijate keskendumist ning loovad rahulikuma ja tasakaalukama õpikeskkonna.
Õppetöö mitmekesistamiseks kasutan erinevaid digilahendusi, mis toetavad õppijate motivatsiooni ja teadmiste kinnistamist. Interaktiivsed ja visuaalselt üles ehitatud ülesanded aitavad hoida tähelepanu ning võimaldavad pakkuda õppijatele vahetut tagasisidet ja ülesannete kohandamist vastavalt nende võimetele, mis on eriti oluline keskendumisraskustega õppijate puhul.
Õppimisoskust ja uute lahenduste rakendamist toetan ka teadliku täiendusõppe kaudu, valides koolitusi, mis aitavad mul paremini mõista õppijate käitumist ja arengut. Uute teadmiste rakendamine ning sellele järgnev refleksioon võimaldavad mul siduda teooria ja praktika ning arendada õpetamist sihipäraselt ja teadlikult.
Tagasivaatavalt on selgunud, et minu professionaalne areng kujuneb õppimise ja õpetamispraktika pidevas vastastikuses mõjus – uued teadmised ja kogemused suunavad mind katsetama erinevaid tööviise, mille tulemuslikkust analüüsin ning kasutan saadud järeldusi edasiste otsuste tegemisel.
Tõendusmaterjalid
Peatükis kirjeldatud tegevusi toetavad alapeatükkide juures esitatud fotod, koolitustunnistused ja tegevuste dokumentatsioon, mis kajastavad õppimisoskuse ja uute lahenduste rakendamist igapäevases õpetajatöös.