ENDA ORGANISATSIOONI JA SELLE INIMESTESSE PANUSTAMINE


3. ENDA ORGANISATSIOONI JA SELLE INIMESTESSE PANUSTAMINE
3.1. Eesmärkidest ja väärtustest lähtumine

Minu põhikohaga õpetajatöö toimub Tartu Herbert Masingu Koolis, kus töötamine eeldab teadlikku ja järjepidevat väärtuspõhist lähenemist. Koolis lähtutakse ühisest väärtussüsteemist, mille aluseks on Lihtsus, Avatus, Paindlikkus ja Süsteemsus e LAPS ning mille rakendamine ei ole formaalne, vaid kajastub otseselt igapäevases õpetajatöös, suhtluses ja professionaalsetes hoiakutes. Pean oluliseks, et kooli missioon ja väärtused oleksid nähtavad minu igapäevastes otsustes, õpetamisviisis ning koostöös erinevate osapooltega.

Õpetajana juhindun lihtsuse põhimõttest, koostades õppematerjale ja ülesandeid, mis on selged, struktureeritud ja õppijale jõukohased, toetades seeläbi mõistmist ja iseseisvat tegutsemist. Avatus avaldub minu töös koostöös kolleegide, lapsevanemate ja tugispetsialistidega, kus pean oluliseks ausat, regulaarset ja eesmärgipärast infovahetust ning ühiste lahenduste leidmist. Paindlikkust rakendan igapäevaselt, kohandades õppesisu, töötempo ja meetodid vastavalt õppija individuaalsetele vajadustele ja arengule, lähtudes jooksvalt kogutud infost ja tagasisidest.

Süsteemsus on minu töös läbiv põhimõte, mis väljendub õppeprotsessi planeerimises, dokumenteerimises ja tulemuste analüüsimises. Pean oluliseks järjepidevat vaatluste ja õpitulemuste talletamist ning nende põhjal põhjendatud otsuste tegemist, mis toetavad õppija arengut pikemas perspektiivis. Need väärtused ei suuna üksnes minu tööd õpilastega, vaid kujundavad ka minu suhtlemist ja koostööd kolleegide ning teiste koolitöötajatega. Usun, et selline väärtuspõhine ja teadlik lähenemine loob turvalise, koostöise ja arengut toetava keskkonna nii õppijatele kui ka kogu koolikogukonnale.

Tartu Herbert Masingu Kooli missioon ja väärtused: THMK – Kooli missioon ja väärtused

IMG_71E2A0A1FB01-1
Screenshot 2026-01-26 at 23.42.34
Screenshot 2026-01-26 at 23.44.28
Screenshot 2026-01-26 at 23.46.13

 

Üheks oluliseks panuseks organisatsiooni arengusse on sisekoolituste läbiviimine. Olen korraldanud ja läbi viinud koolisiseseid koolitusi, mille eesmärk on toetada kolleege õppijate individuaalsete vajaduste mõistmisel, õppeprotsessi kohandamisel ning tõenduspõhiste meetodite rakendamisel. Sisekoolituste kaudu jagan praktilisi töövõtteid, struktuure ja strateegiaid, mida on võimalik kohe igapäevatöös rakendada.

Toetan kolleege jagades oma kogemusi, tähelepanekuid ja praktilisi lahendusi, eriti olukordades, mis nõuavad õppijate individuaalsete vajaduste mõistmist ja õppeprotsessi kohandamist. Need tegevused on toimunud peamiselt suulise suhtluse kaudu arutelude, konsultatsioonide ja ühiste planeerimiste käigus ning visuaalseid materjale ega pilte ei ole seejuures kasutatud.

 

Näiteks olen toetanud aineõpetajaid õppijate õppetöö kohandamisel, aidates sõnastada selgemaid juhiseid ja struktureerida ülesandeid või käitumisjuhiseid vastavalt õppija võimekusele. Samuti olen teinud koostööd tugispetsialistidega, arutades õppijate õppe- ja käitumisraskusi ning leides ühiselt sobivaid lahendusi, mida on võimalik järjepidevalt rakendada. Lisaks olen panustanud kolleegide individuaalsesse toetamisse, aidates suuliste arutelude käigus mõtestada keerukamaid olukordi ning sõnastada kokkuleppeid, mis on kooskõlas kooli väärtuste ja ühtse tegutsemisloogikaga.

Screenshot 2026-01-26 at 23.52.42

Pean oluliseks avatud ja lugupidavat suhtlust, kus arvestatakse erinevate vaatenurkadega ning otsitakse ühiselt ja avatult toimivaid lahendusi. Selline lähenemine toetab koostöist organisatsioonikultuuri, kus teadmiste ja kogemuste jagamine on loomulik osa igapäevasest tööst ning aitab kaasa nii töötajate professionaalsele arengule kui ka kooli eesmärkide saavutamisele.


3.1.2. Professionaalsus ja süsteemsus

Minu töö lahutamatu osa on professionaalne ja süsteemne tegutsemine. Pean oluliseks, et kõik minu vastutusalasse kuuluvad dokumendid – sh töökavad, õppe- ja kasvatustöö korraldused (ÕIK), ainekavade arutelude kokkuvõtted ning muud vajalikud materjalid – oleksid koostatud korrektselt ja õigeaegselt. Näen dokumenteerimist nii oma kohustusena kui ka õiglusena enda suhtes, sest selge ja läbimõeldud raamistik võimaldab mul oma tööd eesmärgipäraselt planeerida ning tagab õppetöö järjepidevuse ja kvaliteedi.

Süsteemsus minu töös ei toeta üksnes minu igapäevast õpetajatööd, vaid aitab kaasa kogu kooli sujuvale toimimisele – korrektselt vormistatud ja ajakohane dokumentatsioon annab kooli juhtkonnale ülevaate ja kindlustunde töökorralduse osas ning võimaldab kolleegidel paremini mõista tehtud kokkuleppeid ja rakendatavaid lahendusi. Pean oluliseks, et info oleks selgelt edastatud ja kättesaadav, mis vähendab arusaamatusi ja toetab koostööd.

Lisaks oma otsestele tööülesannetele aitan ja toetan võimalusel ka kooli igapäevaeluga seotud tegevusi, sealhulgas ürituste korraldamist, vajalike dokumentide täitmist ning muude korralduslike ülesannete lahendamist. Olen valmis panustama sinna, kus on vaja lisatuge, et kooli töökorraldus toimiks ladusalt ja eesmärgipäraselt. Näen oma rolli mitte ainult õppetöö läbiviijana, vaid ka vastutustundliku meeskonnaliikmena, kelle tegevus toetab nii kolleege, juhtkonda kui ka kogu koolikogukonda.





3.1.3. Ausus ja eetika organisatsiooni arengus

Oma töös lähtun aususest ja eetilistest põhimõtetest, pidades oluliseks avatud, vastutustundlikku ja lugupidavat tegutsemist. Olen suhtluses otsekohene ja selge, kuid samas arvestav ning hooliv, püüdes edastada oma seisukohti viisil, mis toetab koostööd ja vastastikust mõistmist. Pean oluliseks, et kokkulepped oleksid läbipaistvad ning et minu tegevus oleks kooskõlas nii organisatsiooni väärtuste kui ka professionaalse eetika nõuetega.

Olen valmis abistama kolleege ja panustama ühiste eesmärkide saavutamisse, jagades oma teadmisi ja kogemusi ning toetades teisi keerukamate olukordade lahendamisel. Eetiline käitumine minu jaoks tähendab ka vastutuse võtmist oma otsuste ja tegude eest ning valmisolekut anda ja vastu võtta konstruktiivset tagasisidet ning leian, et selline lähenemine aitab luua usalduslikku töökeskkonda, kus töötajad tunnevad end väärtustatuna ja julgevad avatult panustada organisatsiooni arengusse.

Usun, et aus ja hooliv tegutsemine toetab mitte ainult head koostööd igapäevatöös, vaid aitab kaasa ka organisatsiooni pikaajalisele arengule ja tugevama väärtuspõhise kultuuri kujunemisele.

Minu aus ja eetiline tegutsemine on olnud järjepidev kogu minu õpetajatöö jooksul alates 2008. aastast, mis on eeldanud vastutustundlikku käitumist, kokkulepetest kinnipidamist ning professionaalsete ja väärtuspõhiste otsuste tegemist erinevates tööolukordades.



3.1.4. Traditsioonide hoidmine ja koolikultuuri tugevdamine

Panustan teadlikult kooli traditsioonide hoidmisse ja koolikultuuri tugevdamisse, lähtudes kooli väärtustest ning ühistest kokkulepetest, pean oluliseks, et kooli traditsioonid toetaksid õppijate turvalisust, kuuluvustunnet ja järjepidevust ning oleksid sisuliselt seotud kooli missiooni ja väärtuspõhise tegutsemisega. Oma igapäevases töös järgin kokkulepitud tavasid ning toetan nende järjepidevat rakendamist nii õppetöös kui ka koolielu korralduses.

Osalen aktiivselt kooli ürituste ja traditsiooniliste tegevuste ettevalmistamises ja läbiviimises ning panustan nende sujuvasse korraldamisse ja sisulisse mõtestamisse. Näen olulisena, et kooli traditsioonid oleksid õppijatele arusaadavad ja tähenduslikud ning toetaksid positiivse ja turvalise koolikeskkonna kujunemist. 


3.2. Turvaline töökeskkond

Turvalise töökeskkonna loomine on õpetajatöös üks olulisemaid vastutusi ning sellel on otsene mõju nii õppijate heaolule kui ka kogu kooli toimimisele. Turvalisus hõlmab nii füüsilise keskkonna ohutust kui ka psühholoogilist heaolu ja turvatunnet, mis kujunevad igapäevase suhtluse, hoiakute ja käitumismustrite kaudu. Pean oluliseks, et õppija tunneks end koolis kaitstuna, väärtustatuna ja mõistetuna, mis loob eeldused õppimiseks ja arenguks.


3.2.1. Füüsiline turvalisus

Osalen igal aastal kooli korraldatavatel evakuatsiooniõppustel ja vastavatel koolitustel, mille käigus harjutatakse läbi tegutsemisprotseduurid ning käsitletakse viise, kuidas tagada õppijate turvaline ja rahulik liikumine hoonest välja. Pärast õppusi käsitlen teemat ka õppetöös, arutades olukorda õpilastega ning harjutades koos liikumist evakuatsiooniteele. Lisaks selgitan õppijatele eakohasel ja rahulikul viisil, kuidas käituda erinevates kriisiolukordades, rõhutades rahulikku tegutsemist ja juhiste järgimist. Olen kursis kooli kriisiplaaniga ning tean, milliste isikute poole ja millisel viisil vajaduse korral abi saamiseks pöörduda.

Tartu Herbert Masingu kriisiplaan: Plaan_Kriisiplaan_Masing_2015.doc – Google’i dokumendid


3.2.2. Psühholoogiline turvalisus

Psühholoogilise turvalisuse tagamisel pean enda jaoks väga oluliseks oskust ennetada ja lahendada konflikte nii klassis kui ka tööalastes koostöösuhetes, olen teadlik oma suhtlemisstiilist ning pööran keerulistes olukordades teadlikult tähelepanu sellele, et jääda rahulikuks ja tasakaalukaks, kuna õpetaja reaktsioon mõjutab otseselt nii õppijate kui ka täiskasvanute turvatunnet. Tean kogemusest, et rahulik ja läbimõeldud tegutsemine aitab pinges olukordades säilitada kontrolli ning toetab ka teisi osapooli rahunemisel.

Hindan eriarvamuste konstruktiivset käsitlemist ning püüan keerukates olukordades keskenduda lahenduste leidmisele, mitte vastandumisele, sest psühholoogilise turvalisuse hoidmine tähendab minu jaoks ka vastutust oma sõnade, hoiakute ja tegude eest ning valmisolekut olukordi teadlikult juhtida. Olulise toe on mulle andnud VERGE koolitusel osalemine, kus omandasin teadmisi ja praktilisi oskusi õppija emotsionaalse eskalatsiooni ennetamiseks ning sekkumisvõteteks olukordades, kus õppija kaotab enesekontrolli, õppisin, kuidas tagada õpilase ja ümbritsevate turvalisus viisil, mis võimaldab lapsel rahuneda ilma endale või teistele kahju tekitamata. Need teadmised on suurendanud minu enesekindlust ning aitavad mul tegutseda keerukates olukordades järjepidevalt ja teadlikult, samuti toetavad ühtset ja koordineeritud tegutsemist koos teiste täiskasvanutega.

 

IMG_3874AA489DD9-1

Olukorras, kus minu klassis õppis õpilane, kelle käitumine võis kujutada ohtu endale või teistele, pöörasin teadlikult erilist tähelepanu õpikeskkonna turvalisusele ja ennetavatele meetmetele. Hoidsin klassiruumis ära kõik teravad ja potentsiaalselt ohtlikud esemed, jättes kasutusele vaid hädavajaliku kirjutusvahendi. Samuti oli mööbel paigutatud ja kinnitatud viisil, mis vähendas vigastuste riski, sealhulgas olid pingid põranda külge kruvitud, tahvlipuhastusvahendi asemel kasutasin puhastamiseks vett, et vältida võimalust pritsida kemikaale teistele silma. Selline keskkonna teadlik kohandamine aitas ennetada ohtlikke olukordi ning võimaldas mul keskenduda rahulikule juhendamisele ja õppija ning teiste klassis viibijate turvatunde hoidmisele.

Lisaks oli mul teiste õpilastega eelnevalt kokku lepitud tegutsemisviis juhuks, kui olukord eskaleerub: märatseva käitumise korral lahkume rahulikult ja kiiresti klassiruumist. Endast väljasoleva lapse rahustamisega jääb tegelema kooli kriisimeeskond. Selline selge ja ette teada kokkulepe aitas vähendada ärevust ning tagada teiste õpilaste turvalisuse, sest keskkonna ja käitumisreeglite teadlik kohandamine võimaldas mul olukordi rahulikult juhtida ning hoida nii füüsilist kui ka psühholoogilist turvalisust.

3.4. Kolleegide professionaalse arengu toetamine

Minu jaoks on õpetajatöö lahutamatu osa ka kolleegide professionaalse arengu toetamine. Näen seda kui vastastikust õppimise protsessi, kus kogemuste, teadmiste ja töövõtete jagamine aitab arendada nii üksikisikut kui ka kogu kooli professionaalset taset. Usun, et iga õpetaja tugevused ja senine kogemus on väärtuslik ressurss, mida teadlikult jagades saab toetada kogu meeskonna arengut.

Oma töös püüan olla avatud aruteludele ning valmis jagama praktilisi lahendusi ja tähelepanekuid, mis on kujunenud pikaajalise töökogemuse käigus. Lisaks jagan kolleegidega oma koolitustel kasutatud materjale, õppematerjale, töölehti ja metoodilisi võtteid, mida olen igapäevatöös tulemuslikuks pidanud, samas pean oluliseks ka teiste kogemustest õppimist ning erinevate vaatenurkade arvestamist, sest vastastikune ja lugupidav koostöö loob keskkonna, kus on loomulik küsida nõu, katsetada uusi lähenemisi ja reflekteerida oma tegevust.

IMG_B1C7D7F15DF5-1
IMG_C3300A132EC8-1
IMG_18DEA39F16AC-1

Kolleegide professionaalse arengu toetamine tähendab minu jaoks ka olemasolekut keerulisemates olukordades, kus on vaja mõtestada õppetöös või käitumisjuhtimises tekkinud väljakutseid. Püüan toetada kolleege nii asenduste,  praktiliste soovituste, jagatud materjalide kui ka ühiste arutelude kaudu, aidates neil leida lahendusi, mis on kooskõlas kooli väärtuste ja õppijate vajadustega. Usun, et just selline teadlik ja järjepidev panus aitab kujundada õppivat organisatsiooni, kus professionaalne areng on ühine ja pidev protsess.


3.5. Suhtlemine ja koostöö lapsevanematega

Suhtlemisel ja koostöös lapsevanematega lähtun põhimõttest, et lapsevanemad on oma lapse parimad ja kõige suuremad eksperdid, nende teadmised lapse varasemast arengust, igapäevastest toimetulekuviisidest, tugevustest ja raskuskohtadest on õpetajatöö jaoks asendamatu väärtusega. Pean oluliseks, et lapsevanem tunneks end kaasatuna, kuulatud ja austatuna ning et koostöö põhineks vastastikusel usaldusel.

Oma töös püüan luua lapsevanematega avatud ja konstruktiivse suhtluse, kus infot vahetatakse regulaarselt ja selgelt – kuulan tähelepanelikult lapsevanemate tähelepanekuid ja ettepanekuid ning arvestan nendega õppetegevuse ja toe kavandamisel. Samas jagan omapoolseid tähelepanekuid lapse koolipäevast ja arengust ausalt, toetavalt ja lahendustele keskendudes.

Usun, et just lapsevanema ja õpetaja vaheline koostöö, kus mõlemad pooled tunnevad end väärtustatuna ja vastutust kandvana, loob lapse jaoks kõige paremad eeldused arenguks, sest elline partnerlussuhe aitab ennetada arusaamatusi, toetab lapse turvatunnet ning võimaldab järjepidevat ja eesmärgipärast tegutsemist nii kodus kui koolis.

IMG_DBE84C7F3B0A-1
IMG_600AB8539558-1


3.6.1. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

Pean oma töös väga oluliseks õppijate ja perede privaatsuse kaitset ning isikuandmete vastutustundlikku ja läbimõeldud käsitlemist, kõik lapse arenguga seotud vestlused ja dokumendid on minu jaoks konfidentsiaalsed ning lähtun alati põhimõttest, et jagan infot üksnes nendega, kellel on selleks õigustatud vajadus. Arenguvestlusi viin läbi koos lapse ja lapsevanemaga, kuid kirjalikud kokkuvõtted edastan ainult vanematele, et vältida lapse liigset koormamist või ärevust tekitavaid olukordi.

Õppe- ja kasvatustöö korraldused (ÕIK-id) on ligipääsetavad üksnes lapsevanemale ning lapsega otseselt seotud spetsialistidele, sealhulgas õppejuhile, tugigrupi liikmetele ja aineõpetajatele. Õpilasel endal ega kõrvalistel isikutel neile dokumentidele ligipääsu ei ole. Vajaduse korral koostan lapse kohta iseloomustusi näiteks tervishoiu- või vaimse tervise spetsialistidele, kuid ka need dokumendid on koostatud konfidentsiaalselt ning sisaldavad tasakaalustatud käsitlust lapse tugevustest ja arenguvajadustest. Õpilase liikumisel järgmise õpetaja juurde tagan, et uus õpetaja saab vajaliku ülevaate lapse ÕIK-ist, et toetada sujuvat üleminekut ja järjepidevat õpet.

Samuti suhtun teadlikult ja vastutustundlikult pildimaterjali kasutamisse, klassiga seotud tegevuste ja ürituste pildistamisel küsin alati õpilase nõusolekut ning selgitan, et fotosid jagan üksnes lapsevanematele suletud kanalite kaudu või individuaalselt. Kui õpilane ei soovi pildile jääda, austan tema otsust täielikult, juhul, kui õpilane satub pildile tahtmatult, lepin temaga kokku, et pilti ei avaldata või vajaduse korral varjan tema näo. Pean oluliseks, et õpilasel oleks kontroll oma kujutise kasutamise üle ning et tema privaatsust austataks igas olukorras.

 

Screenshot


3.6.2. Info väärtustamine ja mõju hindamine

Klassijuhatajana on minu töö lahutamatu osa erivajadustega laste dokumentatsiooni haldamine ning vajaliku info edastamine kolleegidele viisil, mis on õppijat toetav, kuid mitte ülemäärane. Lähtun põhimõttest, et jagan lapse kohta ainult sellist infot, mis on otseselt vajalik õppetöö ja toetuse kavandamiseks, hoides isikliku ja tundliku teabe mahu teadlikult minimaalsena. Pean oluliseks, et edastatav info oleks selge, eesmärgipärane ja konfidentsiaalne ning aitaks kolleegidel mõista lapse vajadusi ilma tema privaatsust kahjustamata.

Ühe näitena oli minu klassis õpilane, kellel esines märkimisväärseid raskusi peastarvutusega ning kes vajas korrutustabelit pidevalt kõrvalise abivahendina. Mõned aineõpetajad tõlgendasid esialgu tema aeglast tempot ja tabeli kasutamist kui vähest pingutust või ebapiisavat harjutamist. Selgitasin kolleegidele lapse eripära ning rõhutasin, et korrutustabeli kasutamine ei ole antud juhul soodustus, vaid vajalik tugi, mis võimaldab tal üldse ülesande sisusse jõuda. Soovitasin lubada tabeli kasutamist järjepidevalt ning hinnata eelkõige ülesannete lahendamise loogikat, mitte arvutamise kiirust. Arvan, et teadlikult jagatud info aitas kolleegidel oma ootusi ja hindamispõhimõtteid kohandada ning lõi lapsele võimaluse osaleda õppetöös enesekindlamalt ja väiksema ärevusega, samuti sooritas õpilane põhikooli matemaatika eksami positiivsele tulemusele.

Näiteks oli minu klassis õpilane, kes muutus teatud perioodil silmanähtavalt uniseks ja väsinuks. Olin teadlik, et lapsele oli määratud uus raviskeem, kuid pidasin oluliseks jagada kolleegidega vaid hädavajalikku infot, selgitasin aineõpetajatele, et lapse langenud tähelepanuvõime ja aeglasem tempo ei ole seotud motivatsioonipuuduse või trotsiga, vaid vajavad ajutist arvestamist õppetegevuse planeerimisel. Ma ei jaganud ravimite nimetusi ega muid isiklikke terviseandmeid, vaid keskendusin sellele, kuidas kohandada ootusi ja töökorraldust, et toetada lapse toimetulekut. Leian, et eesmärgipärane ja piiratud info edastamine aitas vältida valearusaamu ning säilitada lapse privaatsust ja väärikust.

Näiteks oli minu klassis periood, mil üks õpilane muutus tavapärasest ärevamaks, hajameelsemaks ja emotsionaalselt tundlikumaks. Olin teadlik, et lapse peres olid toimunud olulised muutused seoses vanemate lahkuminekuga, kuid pidasin oluliseks jagada kolleegidega ainult vajalikku infot. Selgitasin, et lapse ärev käitumine ei ole seotud õpihuvi puudumisega, vaid vajab ajutiselt rohkem rahulikku lähenemist, selgeid juhiseid ja paindlikkust. Ma ei avanud pereelu detaile, vaid keskendusin sellele, kuidas õpetajad saaksid oma tundides toetada lapse turvatunnet ja toimetulekut. 

3.6.3. Otsuste tegemine info põhjal

Otsuste tegemisel lähtun süsteemselt kogutud ja analüüsitud infost, mitte oletustest või üksikutest tähelepanekutest. Kogun otsuste tegemiseks infot erinevatest allikatest, sealhulgas vaatlused õppetöös, õpitulemused, lapse ja lapsevanema tagasiside ning vajadusel tugispetsialistide hinnangud. Pean oluliseks, et otsused oleksid läbimõeldud, eesmärgipärased ja kooskõlas kooli kokkulepete ning väärtustega. Enne muudatuste tegemist õppetöös või tugimeetmete rakendamist analüüsin, millised sekkumised on olnud tulemuslikud ning millised vajavad kohandamist. Vajadusel konsulteerin kolleegide ja tugispetsialistidega, et tagada otsuste professionaalsus ja järjepidevus.

Minu jaoks tähendab info põhjal otsustamine ka valmisolekut oma varasemaid otsuseid ümber hinnata, kui uus info seda nõuab. Regulaarne reflekteerimine ja tulemuste jälgimine aitavad mul hinnata tehtud otsuste mõju ning teha edasisi muudatusi õppija ja õppeprotsessi huvides.

Näiteks märkasin, et ühe õpilase puhul olid muutunud tema töötempo ja tähelepanuvõime: varem iseseisvalt ülesandeid lahendanud laps jäi sagedamini tööga hätta, väsis kiiresti ning vajas pidevat juhendamist. Kogusin lisainfot vaatluste, tööde tulemuste ja vestluse kaudu lapsevanemaga ning selgus, et lapse koduses rutiinis oli toimunud muutus, mis tõi kaasa lühema uneaja ja suurema väsimuse. Selle info põhjal otsustasin ajutiselt muuta õppetöö korraldust, vähendades kirjalike tööde mahtu, lubades rohkem liikumispause ning jaotades ülesanded väiksemateks etappideks. Pärast muudatuste rakendamist jälgisin olukorda edasi ning nägin, et lapse keskendumisvõime ja toimetulek paranesid, mis kinnitas, et otsus põhines õigel ja piisaval infol.

Järgmise juhtumi puhul märkasin, et ühe õpilase puhul hakkasid esmaspäeviti ja teisipäeviti sagenema nutmine, keeldumine tunnitööst ning vajadus klassist lahkuda, samas kui nädala teises pooles tuli ta õppetööga paremini toime. Kogusin infot tunnivaatluste põhjal, võrdlesin päevade lõikes käitumismustreid ning vestlesin lapsevanemaga. Selgus, et nädalavahetustel toimusid lapse jaoks pingelised peresündmused, mis mõjutasid tema emotsionaalset seisundit kooli alguses. Selle info põhjal otsustasin kohandada nädala alguse õppetööd: vähendasin esmaspäeviti nõudlikke ülesandeid, lisasin rahulikumaid tegevusi ning planeerisin individuaalse toe just nädala algusesse. Pärast muudatuste rakendamist vähenesid lapse ärevushood ning tema toimetulek paranes, mis kinnitas, et otsus põhines täpsel ja asjakohasel infol.


3.7. Üldoskused: väärtustest lähtumine ja koostööoskus

Minu töö Tartu Herbert Masingu Koolis põhineb teadlikul ja järjepideval väärtuspõhisel tegutsemisel, lähtudes kooli väärtusraamistikust LAPS – Lihtsus, Avatus, Paindlikkus ja Süsteemsus. Need väärtused ei ole minu jaoks deklaratiivsed põhimõtted, vaid kujundavad igapäevaselt minu õpetajatööd, otsuseid ja professionaalset vastutust. Aastatepikkune järjepidev töö samas koolikeskkonnas on andnud mulle sügava arusaama kooli toimeloogikast, õppijate vajadustest ning sellest, kuidas väärtused peavad väljenduma mitte sõnades, vaid tegudes.

Lihtsuse põhimõte avaldub minu töös selgete, struktureeritud ja õppijale jõukohaste lahenduste kaudu. Lähtun arusaamast, et hästi läbimõeldud ja visuaalselt ning loogiliselt korrastatud õpikeskkond toetab õppija turvatunnet ja iseseisvust. Õppematerjalide, juhiste ja kokkulepete koostamisel lähtun süsteemsest lähenemisest, kus iga element täidab kindlat eesmärki ning vähendab liigset koormust nii õppijale kui ka õpetajale.

Avatus väljendub minu töös läbipaistvas ja usalduslikus suhtluses kooli, kodu ja tugivõrgustikuga. Olen harjunud töötama meeskonnas, kus info liikumine, rollide selgus ja vastastikune usaldus on keskse tähtsusega. Regulaarne ja sisuline infovahetus ning valmisolek oma otsuseid selgitada ja põhjendada toetavad koostöist õhkkonda ning aitavad luua ühise arusaama õppija toetamisest.

Paindlikkus on minu igapäevases töös vältimatu, kuna õppijate vajadused, toimetulek ja valmisolek muutuvad ajas. Olen harjunud kavandama õppeprotsessi nii, et see võimaldab vajadusel kohandada tempot, töövorme ja õppekorraldust, säilitades samas selge struktuuri ja eesmärgistuse. Minu jaoks ei tähenda paindlikkus juhuslikkust, vaid teadlikku ja põhjendatud kohanemist, mis tugineb vaatlusele, analüüsile ja kogutud infole.

Süsteemsus seob minu töö tervikuks ning väljendub nii õppeprotsessi kavandamises, dokumenteerimises kui ka turva- ja kriisiprotseduuride teadlikus järgimises. Olen harjunud tegutsema keskkondades, kus otsused peavad põhinema selgetel andmetel, järjepideval jälgimisel ja eelnevalt kokku lepitud tegevusmudelitel. See võimaldab mul hinnata tehtud otsuste mõju ning teha vajadusel põhjendatud muudatusi, lähtudes nii õppija heaolust kui ka organisatsiooni toimimisest.

Minu professionaalset tegutsemist toetab tugev teoreetiline ja praktiline ettevalmistus, mis võimaldab mul siduda erinevad valdkonnad tervikuks ning rakendada teadmisi paindlikult igapäevatöös. Olen teadlikult täiendanud oma oskusi nii õpikeskkonna struktureerimise, õppija käitumise ennetamise kui ka keerukate olukordade rahuliku juhtimise osas, mis annab mulle kindluse tegutseda vastutustundlikult ka pingelistes olukordades.

Minu jaoks ei piirdu väärtuspõhine tegutsemine üksnes õppetööga, vaid avaldub selgelt ka organisatsioonikultuuri hoidmisel ja kujundamisel. Pean oluliseks märgata ja tunnustada kolleegide panust ning toetada ühtekuuluvustunnet meeskonnas. Samavõrd tähtsaks pean emotsionaalset vastastikust tuge – valmisolekut olla kolleegile olemas hetkedel, mil töö muutub pingeliseks või emotsionaalselt koormavaks. Kutse-eetika ja ausus väljenduvad minu jaoks tasakaalustatud ja hoolivas tagasisides, kus raskusi käsitletakse avatult, kuid samal ajal tuuakse esile ka tugevused, et koostöösuhe jääks usalduslik ja lahenduskeskne. Andmekaitses lähtun konfidentsiaalsuse ning eesmärgipärase info jagamise põhimõtetest nii kolleegide kui ka lapsevanematega.

Eesti Eripedagoogide Liidu eetikakoodeks: EEL eetikakoodeks 11.10.2024.docx

Koostööoskust rakendan oma töös süsteemselt ja sihipäraselt. Teen koostööd erinevate tugispetsialistidega, et kujundada õppijatele sobivad toetavad lahendused ning tagada, et klassitöö ja individuaalne tugi moodustaksid ühtse terviku. Pean oluliseks regulaarset infovahetust, ühiste eesmärkide sõnastamist ja kokkulepete järgimist, mis aitab ennetada arusaamatusi ning toetab järjepidevat tegutsemist.

Keerulistes olukordades olen valmis kiiresti reageerima ja võtma vastutust, et toetada nii kolleege kui ka õppijaid ning säilitada turvaline õpikeskkond. Selline tegutsemine loob kindlustunde, et keerulisi olukordi ei lahendata üksi, vaid toetudes üksteisele ja kooli toimivale süsteemile.

Minu koostöö ei piirdu vaid igapäevase õppetööga, vaid ulatub ka laiemasse koolielu. Panustan koolikultuuri hoidmisse ja ühistegevustesse, jagan kolleegidega õppematerjale ja metoodilisi lahendusi ning toetan neid töökorralduslikes ja professionaalsetes küsimustes.

 

Kokkuvõttes moodustavad LAPS-väärtused minu jaoks tervikliku raamistiku, millele toetub kogu minu õpetajatöö. Antud põhimõtete järjepidev rakendamine, pikaajaline kogemus samas koolis ning pidev professionaalne enesetäiendamine võimaldavad mul panustada turvalise, õppimist soodustava ja väärtuspõhise koolikeskkonna kujundamisse, kus nii õppijad kui ka täiskasvanud saavad tegutseda selgete eesmärkide, vastastikuse usalduse ja professionaalse kindlusega.

 

Tõendusmaterjalid

Kokkuvõttes on minu töö Tartu Herbert Masingu Koolis järjepidevalt kantud kooli väärtusraamistikust LAPS, mis suunab nii minu igapäevaseid pedagoogilisi valikuid kui ka professionaalset vastutust. Lihtsus, avatus, paindlikkus ja süsteemsus ei toimi minu praktikas eraldiseisvate põhimõtetena, vaid moodustavad tervikliku aluse õppija toetamisele, koostööle ja turvalise õpikeskkonna kujundamisele. Pikaajaline töökogemus samas koolikeskkonnas, teadlik refleksioon ning pidev enesetäiendamine võimaldavad mul rakendada neid väärtusi järjepidevalt ja eesmärgipäraselt, toetades nii õppijate arengut kui ka meeskondlikku ja väärtuspõhist hariduskultuuri.